Kalkuleerimisel kasutatavad standardid

CEN on koos direktiivi arendamisega töötanud mitmete EN standardite pakettidega, mis võimaldab direktiivide rakendamist.

Energiakasutus hoonetes

Üldise energiakulu arvutamiseks hoonetes kirjeldab CEN TR 15615 standardite ülesehitust.
  • EN 15603 määratleb energia kasutuse, mis on arvesse võetud ning pakub hindamismeetodeid hindamaks energiatõhusust ja –reitinguid uutele ja olemasolevatele hoonetele. 
  • EN 15217 sätestab võimalusi, kuidas väljendada energiatõhusust sertifikaadil, ning võmalusi, kuidas väljendada energiatõhususe nõudeid. 
  • EN 15459 annab arvutusmeetodi säästlikuks küttesüsteemiks arvestades hoone energianõudlust ja energiatarbimist.

Hoone välispiirete soojuspidavus

Et arvutada ehitise osade soojuspidavust, EN ISO 13789 on kasutusel, et teada saada üleüldise soojusliikumise kao koefitsienti.

U-väärtuse standardid jagunevad kahte rühma.
Lihtsustatud meetodite puhul kasutatakse:

  • EN ISO 6946 
  • EN ISO 13370
  • EN ISO 10077-1
  • EN 13947
Täpsustatud meetodite puhul kasutatakse:
  • EN ISO 10211 
  • EN ISO 10077-2
Külmasillad on kaetud
  • EN ISO 10211 
  • EN ISO 14683
  • EN ISO 10456 kasutatakse selleks, et teada saada ehitustoodete soojusväärtuseid.

Ventilatsioon

Ventilatsiooni ja õhuinfiltratsiooni arvutamiseks
  • EN 15242 pakub meetodeid õhuvoolu taseme arvutamiseks. 
  • EN 13779 katab mehhaanilise ventilatsiooniga hooned, sealhulgas kliimaseadmega hooned. 
  • EN 15251 kasutatakse sisetingimustes. 
  • EN ISO 15927 kasutatakse kliima informatsiooniks.

Soe tarbevesi

Sooja tarbevee kalkuleerimiseks:
  • EN 15316 kasutatakse nii sooja tarbevee nõuete täpsustuste puhul kui ka selle tootmiseks kasutatava energia kalkuleerimisel. 
  • EN 15241 kasutatakse ventilatsioonideks, et määrata energiahulk, mida on vaja, et varustada hoone õhuga ja see ka väljutada kasutades selleks installeeritud ventilaatorite ja kontrollerite võimsust. 
  • EN 15193 kasutatakse valgustusel ning põhineb installeeritud valgustuse võimsusel ja aastapõhisel kasutamisel vastavalt hoone tüübi, asustatuse ja valgustusekontrolleritele. 
  • EN 15232 kasutatakse integreeritud hooneautomaatika ja kontrollsüsteemide puhul.

Kütmine ja jahutamine

Kütmise ja jahutamise arvutamiseks
  • EN ISO 13790 määratleb kahel viisil: lihtsustatud meetod kasutab kuu- või tunnipõhist kalkulatsiooni ning lihtsustatud hoone kirjeldust välja selgitamaks U-väärtust. Lähteandmed nendeks kalkulatsioonideks on saavutatud kasutades alltoodud standardeid. 
  • Täpsemateks numbrilisteks arvutusteks, EN 15265 esitab kriteeriumid koos testidega arvuti tarkvara valideerimiseks. Arvutusmeetodi valik sooritatakse riiklikul tasandil.

Tarnitav energia

Tarnitud energia arvutamiseks ruumi kütmisel:
  • EN 15316 kasutatakse kadudeks ja juhtimise aspektideks. 
  • EN 15377 kasutatakse põimitud süsteemide puhul. 
  • Lähteandmed arvutusteks on EN ISO 13790 tulemused, kasutades kas lihtsustatud meetodit või dünaamilist simulatsiooni. 
  • EN 15243 kasutatakse ruumi jahutamiseks.

Järelvalve ja kontroll

Energiatõhususe järelvalveks ja kontrolliks kasutatakse järgnevaid standardeid.
  • EN 13829 Hoonete õhuläbilaskvuse määramine ⎯ ventilaatoriga survestamise meetod. 
  • EN ISO 12569 Hoonete õhuvahetuse määramine ⎯ märgistusgaasi lahjendamise meetod. 
  • EN 13187 Ehitise välispiiretes termiliste mittevastavuste kvalitatiivne avastamine ⎯ infrapuna meetod. 
  • EN 15378 Katelde ja küttesüsteemide ülevaatus. 
  • EN 15239 Hoonete energiatõhusus ⎯ Suunised ventilatsiooniseadmete ülevaatuseks. 
  • EN 15240 Hoonete energiatõhusus ⎯ suunised kliimaseadmete ülevaatuseks.