Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise 2050. aastaks. Samas, 2050. aastal on jätkuvalt kasutuses 85 protsenti praegustest hoonetest ning tänasel päeval pole 75 protsenti neist energiatõhusad. Puudulikult soojustatud maju soojustades ja seeläbi energiatõhusust parandades suudaksime alandada hoonete kogu energiatarbimist 45% võrra.
Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise 2050. aastaks. Samas, 2050. aastal on jätkuvalt kasutuses 85 protsenti praegustest hoonetest ning tänasel päeval pole 75 protsenti neist energiatõhusad. Puudulikult soojustatud maju soojustades ja seeläbi energiatõhusust parandades suudaksime alandada hoonete kogu energiatarbimist 45% võrra.
Võrreldes teiste lahendustega – päikesepaneelide või maasoojuse kasutamine – on soojustamine sageli kõige kuluefektiivsem moodus energiatõhususe parandamiseks ja energiaarvete alandamiseks. Paremini soojustatud maja ei mõjuta ainult energiakulutusi, vaid parendab ka elukvaliteeti, vähendades soovimatu müra tuppa pääsemist ning aidates hoida toatemperatuuri soovitud tasemel.
Lühidalt öelduna, mida kõrgemad on energiahinnad, seda kiiremini tasub ära erinevate hooneosade – pööningud, katused, seinad – korralik soojustamine. Pole harvad juhtumid, kus rahaline sääst on sedavõrd märkimisväärne, et kogu investeeringut saab rahastada selle raha arvelt, mis varem kulus energiakulude eest tasumiseks.
Tööstusliku soojustamise kasuks otsustades võib tasuvusaeg osutuda isegi vägagi lühikeseks. Euroopa katusorganisatsiooni EiiF uuring näitab, et tööstusliku soojustamise keskmine tasuvusaeg on vaid kaks aastat ning on juhtumeid, kus tasuvusperioodi pikkuseks kujunes vaid mõned kuud.
Hoonete energiatõhususe parandamise mõju on laiem, kui vaid madalamad energiaarved. Kui hoonete kütmiseks või jahutamiseks kasutatakse vähem energiat, tähendab see ka vähem CO2 heitmeid.
On välja arvutatud, et praegu halvasti soojustatud majade korralik soojustamine võimaldaks Euroopa Liidus vähendada CO2 heitmeid 204 miljoni tonni võrra aastas. See on võrreldav kogusega, kui ELi teedelt kaoks üheks aastaks ära 43 miljonit autot.
Kõik kivivilla põhised hoonetele paigaldatavad soojustuslahendused võimaldavad alandada hoonete CO2 heitmeid kogu nende eluea jooksul. Samas on meie fookus pidevalt uuendustel, eesmärgiga vähendada oma toodete süsinikujalajälge.
Kivivilla tootmisprotsessi kõige energiamahukam osa on kivide sulatamine. Meie elektrit kasutavatel tootmisliinidel Soomes ja Poolas kasutame 100% taastuvenergiat. Võrreldes kuppelahju kasutamisega suudame nii vähendada sulamise käigus tekkivaid heitmeid 80% võrra. Näiteks 2018. aastaga võrreldes vähendasime 2022. aastal oma Euroopa tootmisüksustes CO2 heitmeid 30% võrra.
Renoveerimine eesmärgiga vähendada energiatarbimist 60%.
Soojustamine ei aita mitte pelgalt energiatõhusust parandada, vaid vähendab ka küttekulusid.
Fogdetorp on Rootsis Södertäljes tegutsev suur korteriühistu, millesse kuulub kokku 378 korterit üheksas majas, mis on ehitatud aastatel 1967-68. Aastatel 2018-21 võeti ette põhjalik renoveerimine – hoonete ventilatsioonisüsteemid olid ebapiisavad ning nii lekkivad aknad, majafassaadid kui rõdud olid jõudnud oma tehnilise eluea lõppu. Renoveerimistööde eesmärkideks olid hoonete energiatarbimise vähendamine 60% võrra, kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine ning inimeste elukeskkonna parendamine.
Hooned soojustati PAROC® kivivillaga, mi ei aita mitte pelgalt energiatõhusust parandada, vaid võimaldavad vähendada ka küttekulusid ja parandada elukeskkonda. Majafassaadid renoveeriti SmartFront lahendusega, kasutades selleks PAROC® Smartfronti ja PAROC® Fatio Plusi villa.
Kogu lisasoojustus paigaldati hoonete välisseintele – see tähendab, et üheski korteris elamispind ei vähenenud ning inimeste igapäevaelu häiriti minimaalselt. Välisseina soojustuse sisse kihti paigaldati õhu sisselasketorud, mis on ühendatud hoone pööningukorrusel asuva FTX tasakaalustatud ventilatsioonisüsteemiga.
Renoveerimistöid tunnistati Rootsis tiitliga "Aasta fassaad 2022" (Årets Fasad). Tänu lisasoojustusele vähenes hoonete energiatarbimine ning alanesid CO2 heitmed ja küttekulud. Tänu lisasoojustusele pääseb korteritesse ka vähem välist müra ning ühtlasi on tubade sisetemperatuur stabiilsem, kuna välisõhu temperatuurikõikumised mõjutavad siseruumide temperatuuri varasemast vähem.
Oleme alati valmis teid nõustama ja abistama.
Kontakteeruge meie kestlikkuse ekspertidega.
