Hinnang energiatõhususele

EL direktiiv energiatõhususe kohta

Eesmärgiga saavutada tõeliselt integreeritud lähenemine toob energiatõhususe direktiiv välja neli peamist energiatõhususe nõuet hoonetele:

  1. Üldine metoodika hoonete energiatõhususe välja arvutamiseks. 
  2.  Energiatõhususe miinimumnõuded uutele majadele ja suurtele olemasolevatele hoonetele, mida renoveeritakse. 
  3. Uute ja olemasolevate hoonete energiatõhususe tõendamine. 
  4. Avalike hoonete energiatõhususe tõendamine ja selle ning muu vajaliku informatsiooni nähtav kuvamine.

Direktiivi kohaselt peab väljastama energiatõhusust tõendavad energiamärgised, kui majasid ehitatakse, müüakse või üüritakse. 2010. aastal vastu võetud redaktsioon avardas direktiivi käsitlusala ja ütles, et ka kõik renoveeritavad hooned peavad täitma energiatõhususe nõudeid, sest esialgne direktiiv oli suunatud vaid hoonetele, mis on suuremad kui 1000 m². Lisaks sätestas redaktsioon, et energiamärgis peab põhinema elutsükli analüüsil. Redaktsioon kutsub ka avalikku sektorit üles olema eeskujuks energiatõhusatesse hoonetesse investeerimisel. Direktiivi redaktsioonis on kirjas, et:

“Pärast 31. detsembrit 2018 on uusehitised, mida kasutavad ja omavad riigiasutused, liginullenergiahooned ning energiamärgis väljastatakse üle 500 m² kasuliku põrandapinnaga hoonetele, milles asuvad riigiasutused ning mida inimesed sageli külastavad. 9. juulil 2015 vähendatakse 500 m2 suurune künnis 250 ruutmeetrile. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2020 on kõik uued hooned liginullenergiahooned.”

Nii esialgne direktiiv kui ka redaktsioon seadsid eesmärgiks ületada turutõrked ja läbikukkumised energiatõhususe tagamisel sellega, et kindlustada otsusetegijate juurdepääs informatsioonile ja luua stiimuleid energiatõhususe parandamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. Energiamärgise tähtsust suurendavad ka teised seadused, lisaks sellele, et energiamärgis tagab uutele hoonetele ka parema vastavuse ehitusregulatsioonidega. Redaktsioon rõhutab, et energiatõhusad majad pakuvad paremaid elamistingimusi ja säästavad raha. Redaktsiooni hinnangul on 2020. aastaks Euroopa Liidu energiatarbimises süsihappegaasi emissioon vähenenud 5-6%.

Energiatõhususe sertifikaat

Energiatõhususe sertifikaat selgitab, kuidas hoones kasutatakse energiat ja on EL energiatõhususe direktiivi kohaselt kohustuslik kõigile hoonetele, mida müüakse või üüritakse. Mida vähem energiat hoone tarbib, seda parem on selle energiamärgis. Energiamärgiste väljastamine hoonetele sai kohustuslikuks 2008. aasta jaanuaris.

Energiatõhususe sertifikaat

 

Energiamärgiste väljastamise peamine otstarve on vähendada hoonete energiatarbimist ja negatiivseid mõjusid keskkonnale. Samas esinevad ka muud positiivsed mõjud. Energiamärgis on kui hoone tootespetsifikatsioon. See aitab omanikel, ostjatel ja tulevastel üürilistel hinnata energiatõhusust ja eeldatavaid kommunaalkulusid. Energiamärgis reguleerib ka seda, mida tuleb teha, et parandada energiatõhusust ja suurendada kinnisvara väärtust.

Energiamärgis annab kinnisvarale energiatõhususe klassifikatsiooni skaalal A kuni G. Kinnisvara klassis A tarbib vähe energiat ja klassis G palju. Vastav klassifikatsioon on pikka aega kasutusel olnud näiteks majapidamises külmutusseadmete seas.

Hoonetes, kus on üle kuue korteri, arvutatakse energiatõhusus reaalse energiatarbimise põhjal. Uute eramute puhul arvutatakse energiatõhusus samuti energiatarbimise põhjal.

Olemasolevates eramutes ja hoonetes, kus on vähem kui kuus korterit, on energiamärgis valikuline. Energiamärgist ei nõuta suvekodudele, mida kasutatakse vähem kui neli kuud aastas või hoonetele, mille põrandapind on väiksem kui 50 m2.

Uute eramute puhul saadakse energiamärgis koos ehitusloaga. Energiamärgist nõutakse, kui hoonet hakatakse kasutama, müüma või üürima.

Energiamärgis kehtib neli kuni kümme aastat olenevalt hoone tüübist.

EL direktiiv energiatõhususe kohta on kättesaadav siin »
http://www.epbd-ca.eu/

EL direktiiv energia lõpptarbimise tõhususe ja energiateenuste kohta »
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2006:114:0064:0085:EN:PDF