Hoonete energiatõhusus

Madalenergia maja, passiivmaja, nullenergia maja ja plussenergia maja

Energiatõhusad majad on ehitatud nii, et nad kasutaksid võimalikult vähe energiat. Energiatõhusaid hooneid saab ehitada kasutades kvaliteetseid ehitus- ja soojustusmaterjale, mis vähendavad soojuskadu ja muudavad maja õhukindlaks. Kõrgekvaliteediline disain ja meisterlikkus on energiatõhusate hoonete eelduseks. Soojasildade vähendamine on võtmetähtsusega.

Energiatõhusaid hooneid liigitatakse neljaks: madalenergia maja, passiivmaja, nullenergia maja ja plussenergia maja. Maja tervet elutsükklit silmas pidades on passiivmaja tavaliselt kõige optimaalsem valik.

0 tüüp – standardmaja

Standardmaja ehitamisel täidetakse ainult kõige minimaalsemad energiatõhususe nõuded.

 

I tüüp – madalenergia maja

Madalenergia maja tarbib kõigest pool energiast, mida vajab standardmaja. Energiatõhusus saavutatakse parema isolatsiooni ja akende ning soojust tagastava ventilatsiooni koosmõjul. Madalenergia maja ehitamine ei ole märkimisväärselt kallim strandardmajast (0-5%). Madalenergia maja kütmisel on aastane energiatarbimine ligikaudu 50–60 kWh/m2.

II tüüp – passiivmaja

Passiivmaja tarbib vähem kui veerand energiast, mida vajab standardmaja. See püsib soojana kasutades energiat, mida hoone ise toodab. Sellel ei ole eraldi iseseisvat küttesüsteemi peale soojust tagastava ventilatsiooni.

Erinevad passiivmaja nägemused Euroopas põhinevad esmastel energiavajadusete standarditel, mis on Euroopa passiivmajade liikumiste (Promotion of European Passive Houses PEP ning Passive-on studies of the Intelligent Energy Europe) poolt koostatud.

Passiivmaja definitsioon tuleneb selle energiavajadusest. Hoone täielik energiavajadus on hinnatav primaarenergia põhjal, millel on oma piirlimiidid. Näiteks Saksamaal kasutatakse primaarenergia pöördväärtust 2.7 kogu elektrienergia hulgast, mida elektrivõrgust ostetakse. Energia pöördväärtused on siseriiklikult kokkulepitud.

Riik Ruumi kütmise ja jahutamise energianõudlus Primaarenergia nõudlus  Kütteenergia nõudlus  Õhutihedus
 50 Pa 
  kWh/m2a  kWh/m2a  W/m2  exch/h
Soome 20 - 30  130 - 140   0.6 
Norra 15 + 3.5(T - 5)
T = temperatuur aastas
 

   
Rootsi Lõunas 45
Põhjas 55
Energiatarbimine kokku
  Lõunas 10
Põhjas 14
~0.6
(0.3 l/sm2
Saksamaa 15  120    0.6 
Lõuna-Euroopa  15 + 15 = 30 120    0.6 


Passiivmajade energiatõhusus põhineb nn ümbriklahendusel: madalad U-väärtused ja iseäranis hea õhutihedus. Sellel on väga hästi soojustatud majakonstruktsioon, kvaliteetsed aknad ja uksed.
Passiivmaja ehitamine on 5-10% kallim kui standardmaja ehitamine. Samas lisakulud, mis tehakse tihedama konstruktsiooni eelistamisel, kompenseeritakse sellega, et ei ole vaja paigaldada küttesüsteemi. Passiivmaja ehitamiseks pole vaja uusi tehnilisi oskusi, erivarustust ega –materjale. Passiivmaja kütmisel sõltub aastane energiatarbimine hoone asukohast ja erineb alates 15 kWh/m2 Kesk-Euroopas kuni 30 kWh/m2 Põhja-Euroopas.

Euroopa Komisjoni plaanide kohaselt muutuvad passiivmajad Euroopa Liidus eelduslikult 2015. aastaks standardiks uute majade seas.

Tüüp III - nullenergia maja

Nullenergia majal on puhas energiakulu null ning süsiniku emissioon aastas on samuti null. Need majad võivad olla sõltumatud energiavõrgustikust.

Tüüp IV - plussenergia maja

Plussenergia maja kontseptsioon põhineb sellel, et hoone energiatõhusus on võrdväärne passiivmaja omaga, kuid need omavad lisaks sisseehitatud süsteeme, mis kasutavad ära päikese- või tuuleenergiat. Suvel müüb maja üleliigse elektri riiklikku elektivõrku ning ostab seda talvel tagasi. Sellise maja eelduseks oleks riikliku müügitariifi olemasolu, mida enamus riikides siiski veel ei ole. Praegused müügitariifid on doteeritud, selleks et edendada uue tehnoloogia arendamist.
Plussenergia maja ehitamiseks tuleks investeerida vähemalt 10% rohkem võrreldes standardmaja ehitamisega. Plussenergia majad on praegu väga haruldased, kuid tulevikus saab nendest tõenäoliselt uus trend ehituses.