Kliimamuutus

Kliimamuutus on 21. sajandi üks tähtsamaid globaalseid probleeme. Üha suureneva ülemaailmse kasvuhoonegaaside emissiooni, näiteks süsihappegaasi, tagajärjel tõuseb temperatuur, mistõttu võib muutuda ka keskkond.

Kliimamuutus

Millions at risk: defining critical climate change threats and targets [Parry, M., Arnell, N., Mcmichael, T., Nichills, R., Martens, P., Kovats, S., Livermore, M., Rosenzweig, C., Iglesias, A And Fischer, G., 2001]

Selleks, et jääda allapoole +2°C:
  • Globaalne KHG (kasvuhoonegaasid) emissioon peab järgmise 10-15 aasta jooksul jõudma haripunkti ja siis langema. 
  • Globaalne KHG emissioon peab 2050. aastaks langema ~50–55% allapoole 1990. aasta näitajatest.

Isegi 5-aastane viivitus on määrava tähtsusega. 10-aastane globaalne viivitus kahekordistab vähendamist vajavad näitajad 2050. aastaks.

EL liikmesriigid on kiitnud heaks nn 20/20/20 kliimapoliitika, mille eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 20%, vähendada energiatarbimist 20% ja suurendada 2020. aastaks taastuvenergia osakaalu 20%-ni.

Hetkel on tehtud mitmeid EL ja riiklikke algatusi, et käesoleva probleemiga võidelda. Alates katsetest asendada energiatarbimises fossiilkütus taastuvenergiaga, näiteks päikeseenergiaga, kuni seadusteni, mis on suunatud praeguse energiatarbimise vähendamisele.

Hoonetel on märkimisväärne võime vähendada süsihappegaasi osakaalu.

  • hooned kasutavad 40% kogu energiast 
  • ruumi kütmine kasutab 75% energiast, mida tarbib maja.  
Majade energiatõhususe parandamine võib vähendada süsihappegaaside emissiooni ligi 460 miljonit tonni aastas. See on võrdväärne sellega, kui:
  • võtta teedelt ära 6 miljonit autot 14. aastaks või 
  • istutada mets, mis oleks kolm korda suurem kui Prantsusmaa.

Võitluses kliimamuutusega on erinevate alternatiivsete tehnoloogiate võrdlemisel Euroopa Poliitikauuringute Keskus (CEPS) jõudnud järeldusele, et uute majade energiatõhus isolatsioon on parim viis ennetada kliimamuutust ning samas ka arendada konkurentsivõimet Euroopas, luues uusi töökohti. Lisaks sellele on tulemusi võimalik saavutada juba olemasoleva ehituspraktikaga.

Euroopa Poliitikauuringute Keskuse raport toob välja, et majade energiatõhusust saab parandada praegu kasutusel oleva oskusteabe pinnalt ja uusi ressursse kasutusele ei ole vaja võtta. See on ka hinnateadlik valik, millega ei kaasne ühtegi teadaolevat olulist ohtu.

Euroopa Liidu direktiiv energiatõhususe kohta kutsub kõiki liikmesriike üles kasutusele võtma uusi vahendeid, et tagada energiatõhusate majade ehitus.

Kyoto püramiidi põhimõtted:

 

Kyoto püramiidi põhimõtted

 

Passivmajade disain vähendab energiakulu miinimumini, järgides prioriteetide hierarhiat.


1. Väheneb soojuskadu
  • lisa soojustus 
  • suurenenud õhutihedus 
  • tõhus soojust kasutav ventilatsioon

2. Hinnatõhus elektri kasutamine
  • energiasäästlikud elektriseadmed ja tuled 
  • üleliigse kasutamise vältimine  

3. Päikeseenergia kasutamine
  • hoonete paigutus 
  • päikesepaneelide kasutamine  

4. Tarbimise kontrollimine
  • kohane kasutamine ja kontroll  

5. Energiaallika valik
  • soojuspump 
  • biokütus 
  • piirkondlik kütmine 
  • elekter või gaas  

Kyoto protokoll on kättesaadav >>

http://europa.eu/legislation_summaries/environment/tackling_climate_change/l28060_en.htm