Mehaanilised omadused

Materjali jõud on võimeline ilma tõrgeteta vastu pidama talle peale pandud koormust. Lisakoormus võib olla tõmbe-, kokkusurumis- või lõikejõud.

Mehaanilised omadused



Kokkusurumisjõud ja moodulid

Kokkusurumisjõud vastab küsimusele, kui palju koormat võib peale panna enne, kui isoleermaterjal puruneb. Kokkusurumise pinge vastab küsimusele, kui palju koormat võib peale panna enne, kui isoleermaterjal hakkab deformeeruma (näiteks 10%). Mida kõrgem on kokkusurumisjõu väärtus, seda rohkem koormat saab materjal kanda. Koorma moodustavad tavaliselt lumi, tuul, pinnas, muud materjalid ja paigaldamisel tekkinud liikumine (10 kPa = 1000 kg/m2).

Kokkusurjumisjõud (σm) määratakse kindlaks sellega, millal katsealune materjal läheb katki ja kokkusurumise pinge materjali deformeerumisel on 10%. Vajalik on katsete ajal üles märkida materjali kõverused. Kõverused näitavad ära, kuidas koorem on materjali mõjutanud. Lisaks annavad kõverused ka muud lisainformatsiooni toote kohta.

 

  • Kivivilla plaadi kokkusurumise pinge on kuni 100 kPa 
  • Kivivilla lamelli kokkusurumisjõud on kuni 400 kPa

Kokkusurumisjõud näitab kivivilla jäikust ning seda saab kindlaks teha pinge suurenemisel ja koorma asukoha muutmisel tekkinud suhte põhjal, lisaks tuleb jälgida koorma tagajärjel materjalile tekkinud kõverusi.

 


Tõmbejõud ja moodulid

Tõmbejõud mõõdab jõudu, mida läheb vaja millegi tõmbamiseks selle, kuni ese puruneb. Materjali tõmbejõud on see maksimaalne pinge, mida saab sellele peale panna enne, kui ese puruneb ning seda mõõdetakse EN 1607 alusel. Vajalik on katsete ajal üles märkida materjali kõverused. Kõverused näitavad ära, kuidas koorem on materjali mõjutanud. Lisaks annavad kõverused ka muud lisainformatsiooni toote kohta.

Tõmbejõud ja moodulid


Tõmbejõud näitab kivivilla jäikust ning seda saab kindlaks teha pinge suurenemisel ja koorma asukoha muutmisel tekkinud suhte põhjal, lisaks tuleb jälgida koorma tagajärjel materjalile tekkinud kõverusi.

Lõikejõud ja moodulid

Materjali jõu eesmärgiks on vältida deformeerumist vastassuunalise pinge ehk lõikejõu all. See vastab küsimusele, kui palju jõudu on vaja, et materjal pooleks murda. Katse tehakse EN 12090 alusel ja tulemused väljendatakse kilopaskalites (näiteks 35, 50 või 70 kPa). Ehitusmaterjalide hea lõikejõud on vajalik, et kanda koormat, näiteks krohvimise või sandwich paneelide puhul.

Sandwich paneelide puhul tehakse lõikejõud kindlaks tootestandardi EN 14509 alusel.
  • Kivivilla lamelli lõikejõud on kuni 300 kPa

Koormuspunkt

Koormuspunkt ütleb, kui palju koondatud koormat võib peale panna enne kui isolatsioon on kokkusurutud kuni 5 mm paksuseks läbilõikega 79.8 mm. Katse tehakse EN 12430 alusel (10 N = 1 kg).
Mida suurem on koormuspunkti väärtus, seda raskemat koondatud koormat isolatsioon saab kanda. Koormus võib tulla kõndimisest, naastudest või muudest materjalidest paigaldamisel.
  • Kivivilla katuste koormuspunkt on 200-700N.

Dünaamiline jäikus  

Materjal peab olema pehme kuid samas kõva, et saavutada hea dünaamiline jäikus. MN/m³ väärtus näitab, kui palju jõudu on vaja kasutada, et suruda materjal kokku ühe meetri paksuseks. Mida väiksem on dünaamiline jäikus seda paremini summutab see sammuheli.

Dünaamiline jäikus

Selline materjal on vajalik vibratsiooni vähendamiseks, näiteks ujuvpõrandate puhul.

  • Mineraalvilla dünaamiline jäikus on 5–50 MN/m3.


Paindlik tõmbejõud

Paindlik tõmbejõud on turvalisuse test ja kindlustab selle, et tooted suudaksid ise enda kehamassi kanda. Kivivilla toodete puhul mõõdetakse seda ainult akustilistel plaatidel, mis kinnitatakse horisontaalselt ainult nende otstest. Plaat peab olema piisavalt jäik, et see ei murduks ega kukuks kinnitussüsteemist välja.
Paindlikku tõmbejõudu mõõdetakse ka koormaga. Tänu sellele saab kindlaks teha, kas kergekaalulisi tooteid, näiteks valgusteid, vihmuteid või suitsuandureid, saab paigaldada otse plaadi külge või on vaja eraldi kinnitussüsteemi.

Läbitõmbejõud

Osade paigalduste puhul lähevad mehaanilised kinnitid läbi isolatsiooni kihi, seega on oluline läbitõmbejõu katse, et teha kindlaks, kui suurt jõudu läheb vaja isolatsiooni plaadi välja tõmbamiseks mehaaniliste kinnitite küljest. Tavaliselt viiakse see katse läbi krohvitud fassaadiga toodete puhul.