Tuleohutuks renoveerimine

Uus hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD), mis jõustus 9. juulil 2012, sätestab, et liikmesriigid peavad tagama ehitiste ulatuslike renoveerimiste puhul parandatakse renoveeritud hoone või hooneosa energiatõhusus miinimumnõuetele vastavaks.

Uutele ehitistele on tavaliselt kehtestatud riiklikud ehitusnormid. Ehitusstandardid eeldavad, et ehitamise ajal viibivad objektil ainult ehitajad ning nende ohutuse eest vastutab arendaja. Elamute renoveerimise korral võib ehitusobjektil olla korraga kuni 150 inimest. Kes nende inimeste ohutuse eest vastutab?

Suurema inimeste hulgaga kaasneva suurenenud riski tõttu tuleb renoveerimisprogramme hoolikalt kontrollida ja tagada ainult heade tulepüsivusomadustega materjalida kasutamine kõikjal kus võimalik; tuleb jälgida, et renoveerimistööde käigus ja pärast seda, et tehtaks tuleohutuse osas mingeid kompromisse.

Ehitusmaterjalide valik on tuleohutuse seisukohast äärmiselt tähtis. Kaasaegsed materjalid ja ehitusmeetodid võivad põhjustada temperatuuri äkilist tõusu, mistõttu leegid levivad väga kiiresti ja tekitavad rohkem mürgist suitsu. Aeg, mis kulub väikse tulekolde kasvamiseks suureks leegiks, on tänapäeval 3-5 minutit. Võrdluseks - 1950. aastatel oli see aeg 15 minutit. (2) See kujutab endast otsest ohtu inimeste turvalisele evakueerumisele ning tähendab raskemat ülesannet tuletõrjele, kui nad õnnetuspaigale jõuavad.

Tänu eri ehitussüsteemide CE-märgistusele (ETA, Euroopa Tehniline Tunnustus) on võimalik süsteemi osades kasutada kergesti süttivaid materjale (nt ETICS, välise soojusisolatsiooni kompostiit süsteemid). Nendes süsteemides viiakse isolatsioonimaterjalide tuletestid läbi lõppkasutuskohas, mis ETICS-i näitel tähendab, et isolatsioonikiht on testi ajaks kaetud mittesüttiva viimistlusmaterjaliga. Teisisõnu – selle süsteemi tuleohutus on põhiosas tagatud alles lõppjärgus lisatud viimistlusmaterjaliga.

Renoveerimistööde käigus eemaldatakse mitmed kaitsvad konstruktsioonielemendid, et lihtsustada ehitajate ligipääsu. Samuti on hoone kaetud tuule ja vihma eest kaitsva kattematerjaliga. Šahtid, kaablid, juhtmed ja kilbid võivad olla katmata ning samal ajal edasi töötada. Need katete ja seadmete poolt loodud kanalid võivad tekitada õhuvoolu, mis kiirendab igasuguse tule ja mürgise gaasi levikut teistesse hoone sektsioonidesse, kus see võib juba ise süttida. Neid riske alahinnatakse või ignoreeritakse sageli ning sellel on traagilised tagajärjed. Heade tulepüsivusomadustega materjalide kasutamine ja professionaalsed paigaldajad aitavad riske vähendada.

Suurte tulekahjude risk on tõusuteel. 60% Euroopa kodanikest satuvad oma elu jooksul tulekahju tõttu ohtu. On oluline, et tuleohutus oleks esmatähtis ja seda eriti suure ehitiste puhul, mille hõivatuse tase on kõrge ning kus meie kodanikud on kõige rohkem ohus.

Link: Tulekindel Euroopa >>

(1) Direktiiv 2010/31/EU, 19, mai, 2010
(2) Allikas – Swedish SRSA (Swedish Rescue Services Agency), Link >>