Üldine teave tulekahju kohta


Hoonete tuleohutus on Euroopa Liidu ehitustoodete direktiivis (CPR) üks põhilisi ehitustoodetele esitatavaid nõudmisi.
Tuleohutus ehitistes puudutab peamiselt inimeste turvalisust, kuid käsitletakse ka materiaalsete väärtuste kaitset. Tuleõnnetuste andmed näitavad, et suits ja mürgised gaasid on enamiku surmade põhjusteks. Suits ja mürgised gaasid on surmavad juba ammu enne seda, kui temperatuur tõuseb või tekivad leegid. Seetõttu on isikukaitse seisukohast põhinõue see, et ehitised oleksid konstrueeritud ja ehitatud nii, et inimesed jõuaksid ohutusse kohta ja päästetöötajad saaksid tulekahju korral koheselt reageerida. 

 

Üldine teave tulekahju kohta

 

Tulekahju tekkimiseks hoones on vaja kolme komponenti: hapnik, põlev materjal (kütus) ja energia (kuumus). Tavaliselt on süttiv materjal ning hapnik alati olemas. Kolmas tegur, energia ehk süüde, võib tekkida hoolimatust ringikäimisest tulega, sädemete või sigaretiga. Põlemisprotsessi peatamiseks peab kolmnurgast eemaldama vähemalt ühe komponendi.

Kui tulekahju toodab soojusenergiat kiiremini kui see on võimeline põlevast ruumist väljuma, tõuseb temperatuur ruumis kiiresti. Kui on vabanenud piisavalt energiat, tekib leegilahvatus. Tulekahju kasvab seejärel kiiresti algstaadiumist väljakujunenud staadiumisse. Kui see juhtub, levib tuli üle kõigi põlevate pindade ruumis ning leegid väljuvad läbi avade. Selles staadiumis enam ellujääjaid pole.

Leegilahvatuse vaatenurgast on kõige tähtsam jälgida materjalide soojusjuhtivuse näitajaid. 

Tulekahju arengustaadium

Tulekahju arengustaadiumis võib eristada kolme faasi.
Üldine teave tulekahju kohta 

Tulekahju esimeses faasis (süttimine) on näha, et materjalide pinnad omavad suurt tähtsust. Hea tulepüsivusega materjalid ei aita kaasa tulekahju levimisele ja annavad inimestele rohkem aega ruumist lahkumiseks. Samuti tuleb arvesse võtta materjalide suitsu tekitamise omadusi; mürgised gaasid ning halb nähtavus võivad tappa enne tulekahju väljakujunemist. Hea tulepüsivusega materjalid ei eralda mürgiseid gaase ega suitsu.
Tulekahju teises faasis (leegitsemise faas) mängib tähtsamat rolli ümbritsevate konstruktsioonide tulekaitse. Teine faas kestab nii kaua, kuni leidub põlevat materjali.
Tulekahju jõuab kolmandasse faasi (jahtumise faas) siis, kui kõik süttivad materjalid on ära põlenud.

Süttimisest välja arenenud tulekahjuni.

Üldine teave tulekahju kohta  Tüüpiline elamutulekahju võib enne leekide tekkimist tunde vinduda. Pärast süttimist tõuseb temperatuur kiiresti. Kui suitsu temperatuur tõuseb 500 – 600 ⁰C juurde, on soojuskiirgus nii võimas, et kõik ruumis olevad põlevad materjalid süttivad ning tekitavad leegilahvatuse. Kaasaegsates elamutes kulub süttimisest (leekide ja suitsu tekkimine) leegilahvatuseni 3–5 minutit, kui tulekahju hapniku puuduse tõttu ei kustu. Pärast seda, kui leegilahvatusest on välja kujunenud tulekahju, võib temperatuur tõusta kuni 1000–1200 ⁰C. Vasemal olev pilt kujutab tulekahjukõverat, kus on toodud tulekahju arenemine aja, temperatuuri ja materjalide lõikes.

Tulekaitse

Hoone põlemine võib põhjustada inimohvreid ja märkimisväärselt kahjustada vara. Kindlustusfirmad teevad umbes pooled oma iga-aastastest väljamaksetest tulekahjude tõttu. Veekahjustus moodustab umbes 30% ning sissemurdmised umbes 20% iga-aastastest nõuetest. Hooned ja sisustus aitavad kaasa tule levikule. Efektiivne tulekaitse vähendab märkimisväärselt tulekahju tekkimise ohtu. (Allikas: https://www.fkl.fi/materiaalipankki/esitysaineistot/Dokumentit/Vahinkotietoja_2013.ppt)

Hoone tulekaitse on jagatud passiivseks ning aktiivseks kaitseks.

Passiivne tulekaitse on tavaliselt juba konstruktsiooni sisse ehitatud ja aitab hoonel teatud aja jooksul tulele vastu seista. Selle eesmärk on kaitsta tulekahju korral konstruktsioone ja inimesi,

  • piirates ja ärahoides tule ja suitsu levimist hoones sees ja hoonest väljapoole; 
  • säilitades hoone stabiilsust; 
  • tagades hoone asukatele evakuatsiooniteede olemasolu.

Passiivse tulekaitse vahenditeks loetakse järgmised komponendid:

  • samal kinnistul paiknevate või läheduses asuvate hoonete ohutu kaugus tulekahjust 
  • seinte ja lagede välispinnad, mis takistavad tule levikut 
  • tuleohutussektsioonideks jagunemine (vahekambrid) ja tuld takistavad vahekonstruktsioonid 
  • seinte, põrandate ja katuste sisepinnad, mis takistavad tule levikut 
  • Paigaldised vahekonstruktsioonides (tulekindlad uksed ja konstruktsiooni sees olevad paigaldised jne) 
  • kandvad konstruktsiooniosad

Ehitusmaterjalide valik ning nende kasutamine vajaliku passiivse tulekaitse tagamiseks sõltub kahest faktorist – nende reageerimisest tulele ja tulepüsivusest.

Aktiivsed tulekaitsevahendid on sellised, mille käivitab kas tulekahju või inimesed. Sõltuvalt konstruktsioonielementidest võivad tuleohutusseadmetele kehtivad nõuded erineda. Hoone tuleohutuse tagamiseks tuleb paigaldada tuleohutusseadmed ja neid korrapäraselt kontrollida ja hooldada. Aktiivne tulekaitse annab tavaliselt tulekahju tekkimise korral häire teistele tulekaitsevahenditele, inimestele ja/või päästeteenistustele.

Aktiivsed tulekaitsevahendid on näiteks

  • automaatsed tulekahjuhäired 
  • evakuatsioonihäired 
  • suitsuandurid 
  • automaatsed kustutussüsteemid 
  • suitsu äratõmme 
  • uksesulgurid 
  • ventilatsioon (tulesummutid)