Tänapäeval otsustab enamik eramute omanikke kiviseina kasuks selle ohutuse, usaldusväärsuse ja pikaealisuse tõttu.
XXI sajandi müür erineb mõnesaja aasta eest ehitatud kiviseinast silmnähtavalt. Kütuse kallinemise ja CO2 heitkoguste suurenemise tõttu on kivist seinte konstruktsioon viimase 40 aasta jooksul tunduvalt muutunud. Alguses rajati õhuvahega müüre, seejärel täideti õhuvahe soojustusmaterjaliga, lõpuks järgnesid krohvitud ja tuulutusega seinasüsteemid. Täna räägime seintest, mis on õhutihedad, hästi soojustatud ning mille soojuskaod on minimaalsed. Selliste seinte rajamiseks läheb tarvis mitmeid materjale: tellistest või plokkidest seina, soojustusmaterjali, kinnitusvahendeid ja viimistlusmaterjale. Seetõttu on tulekindla ja kestva seina ehitamiseks väga oluline valida õige terviksüsteem.
Keraamilised, silikaat-, poor- ja keramsiitbetoonist seinad koosnevad anorgaanilise päritoluga materjalidest, mida valmistatakse looduslikest toormetest: savist, lubjast, liivast ja veest. Kivivilla valmistatakse vulkaanilise päritoluga kivimitest: basaldist, gabrost, oliviinist ja dolomiidist.
MittesüttivMaterjali süttimisomadused sõltuvad toorme omadustest. Keraamikast, silikaadist, poorbetoonist ja keramsiitbetoonist seinad on laotud mittesüttivatest tellistest või plokkidest, on seetõttu mittesüttivad ja vastavad A1 tulekindlusklassi nõuetele. Kui seinte soojustamiseks kasutatakse süttivaid materjale, kuuluvad need B-s1,d0 või veelgi madalamasse tulekindlusklassi. Kui soovitakse, et ka soojustatud müürsein vastaks kõige ohutuma A1 tulekindlusklassi nõuetele, tuleb ehitamisel kasutada mittesüttivat soojustusmaterjale ning mittesüttivaid seina viimistlusmaterjale.
Peaaegu kõik mineraalvilla liigid on klassifitseeritud mittesüttivateks materjalideks, kuid mittesüttivast toormest ehk kivimitest valmistatud PAROCi kivivilla sulamistemperatuur on eriti kõrge (u 1000 °C). Enamikule PAROCi kivivillatoodetele, millel pole mingit kattekihti, on omistatud A1 tulekindlusklass. Kivivill kaitseb kauem hoone tarindeid tule leviku eest, mistõttu soovitatakse seda ka selliste tarindite soojustamiseks, millele kohandatakse eriti rangeid tuleohutusnõudeid.
Mittesüttiv müür ja mittesüttivad kivivillast plaadid on kaks olulisemat seina koostisosa. Enamasti on need silmale vähenähtavad või täiesti nähtamatud, kuid nendest saadavat kasu on tunda kogu hoone kasutusaja jooksul.
KestvadNõuetekohaselt ehitatud müüri kestvus on üks tähtsamaid argumente, miks otsustatakse hoone tugiseinte rajamisel müürtarindi kasuks. Kõik tarindi ehitamisel kasutatud materjalid, sh soojustusmaterjalid, avaldavad kogu seinasüsteemi vastupidavusele suurt mõju. Kivivilla põhiomadused soojuspidavus ja tulekindlus ei muutu aja jooksul (seda kinnitab ka LST EN 13162). Lisaks seina kestvust tagavatele soojusisolatsiooni põhiomadustele on oluline ka toote mõõtmete stabiilsus.
Suvel kuumenevad hoone seinad päikese mõjul kuni 70 °C ja veelgi rohkem. Kui valitakse tuulutuseta seinatarind, mille viimistluskiht on krohvitud otse soojustusmaterjalile, on soojustusmaterjali mõõtmete stabiilsus eriti oluline. Kui isolatsioonimaterjal temperatuurimuutuste mõjul deformeerub, tekivad viimistluskrohvi kihti pinged ja aja möödudes võivad krohvi tekkida praod, millesse sattunud vesi ning mitmete külma- ja soojatsüklite vaheldumine talvel ja suvel lagundab krohvi. Lisaks suurendavad soojusisolatsiooniplaatide vahele tekkinud lõhed hoone soojuskadu. PAROCi kivivillaplaadid on stabiilsete mõõtmetega ega deformeeru temperatuurimuutuste korral ning säilitavad oma kuju. See kivivillast toodete eriomadus võimaldab tumedat värvi krohviviimistlust kasutada. Hoone kasutamise kestel ei teki temperatuurimuutuste mõjul soojusisolatsiooniplaatide vahele lõhesid ja krohvikiht säilitab algsed parameetrid.
Kuivad ja soojad seinadEhituse käigus koguneb tehnoloogiliste protsesside ja ilmastikutingimuste mõjul müüri küllaltki suur kogus niiskust. Kui sein soojustatakse veeauru läbilaskva materjaliga, kuivab see esimese kütteperioodi jooksul. PAROCi kivivillatooted on hea veeauruläbilaskvusega. Seetõttu koondub seinte soojustamise või hoone kasutuse käigus kivivilla sattunud niiskus vabalt soojustusmaterjali pealispinnale ja eemaldub läbi seina viimistluskihi või õhutusava väliskeskkonda. Selliselt ehitatud seina nimetatakse hingavaks seinaks. Veeauru eemaldumine ei muuda kivivilla soojustus- ega kasutusomadusi. See on hoone tarindite kestvuse ja ruumides hea mikrokliima tagamiseks väga oluline.
Kui soojustusmaterjal on väikese veeauruläbilaskvusega, võib teatavatel tingimustel ruumist läbi seina liikuv niiskus koguneda soojustusmaterjali vastasküljel olevasse seinakihti. Sel juhul halvenevad seina soojusomadused, väheneb mõningate seinamaterjalide tugevus ja suurenevad deformatsioonid. Need muutused kahjustavad hoone tarindit ja vähendavad selle kestvust.
Hoone seinte ja vaheseinte soojustamine veeauru läbilaskvate stabiilsete mõõtmetega PAROCi kivivillatoodetega tagab ruumides tervislikumad sisekliima tingimused ning hoiab ära hoone mittekorraliste remontide kulud.
Seinatarindid jaotatakse kaheks: tuulutusega ja tuulutuseta tarinditeks.
Tuulutuseta seintel puudub tuulutatav õhuvahe ja viimistluskiht paigaldatakse otse soojusisolatsioonile. Sageli kasutatavat krohvitud fassaadide või krohvitud seinte soojustamist nimetatakse erialakirjanduses krohvitud väliseks soojusisolatsioonisüsteemiks, mis on tuulutuseta seinte üheks põhiliigiks. Täpsemat teavet tuulutuseta seinte ja nende soojustuseks kasutatava soojusisolatsiooni kohta lugege siit >>
Tuulutusega seintele jäetakse soojusisolatsiooni / tuuletõkke ja viimistluskihi vahele õhuvahe, milles liigub välisõhk ning seina ala- ja ülaosasse tehakse välisõhu sisselaskeavad. Enamasti rajatakse sellised avad mitte üksnes seina ala- ja ülaosasse, vaid ka selle pinnale muudesse kohtadesse: akende, uste ja muude avade juurde. Täpsemat teavet tuulutusega seinte ja nende soojustuseks kasutatava soojusisolatsiooni kohta lugege siit >>
