Varjatud õõnsused hoone konstruktsioonis loovad suitsu ja leekide levikule vaba tee. Selline olukord tekib eriti veel juhul, kui õõnsused on teiste hoones olevate ruumide peal, näiteks ripplae, katuseruumi või ventileeritud fassaadi taga. Kuna tule levik on varjatud, siis on oht suurem, kui näiteks majas oleva muu kergestisüttiva materjali puhul.

Selliseks tuleleviku vältimiseks peaks püüdma jaotada suuremad õõnsused väiksemateks osadeks. Kõige parem lahendus on aga kasutada mittesüttivaid materjale.

 

Õõnsustes tekkinud hävitavate tulekahjude vältimine eramajades ja ridaelamutes

Tavaliselt purunevad aknad tulekahju esimeses järgus. Seega liiguvad leegid kergesti mööda räästaäärt pööningule, mille tagajärjel tekib tavaliselt väga hävitavate tagajärgedega pööningutulekahju. Sellise ohu oluliseks vähendamiseks järgi allolevat konstruktsiooni:

 Räästaste tulekaitse Elumajades saavad tulekahjud peaaegu alati alguse maja seest, tule tegemisest või järelvalveta jäetud küünlast. Kõikidel nendel juhtudel on maja räästas tulele avatud. Tulekahju alguses purunevad kuumuse tõttu aknad ning peale seda levivad leegid mööda räästa äärt pööningule. Veranda tulekahju korral ronivad leegid tavaliselt mööda puidust seina üles ja jõuavad pööningule. Pööningu õõnsustesse jõudnud tulekahju on alati väga hävitav, sest tuli levib mööda katusealust ala üle terve maja. Temperatuur on kõrge, kõik süttib ning tekib oht, et ka läheduses olevad majad võivad süttida. Kõige lihtsam viis õõnsustes tekkiva tulekahju vältimiseks on paigaldada räästas, mille konstruktsioon ei luba tule ligipääsu pööningule.

Jäik kivivill, näiteks PAROC WAS 25t, on tõhus vahend ennetamaks tule levikut  mööda maja räästast pööningule. Kivivillaplaatide ühendused peavad olema sellised, et need kinnituksid tugevasti kandekonstruktsiooni külge. Kivivill hoiab ära ülal oleva puitkonstruktsiooni kuumenemise ja süttimise. Soojustus ei kaota kuumuse tagajärjel oma kuju ega lase ka õhuaukudel tulekaitsesse tekkida. Alusleht suunab leegid maja räästa välimisse poolde.