Riiklikud ehituseeskirjad tihti tuulekindlust ei regeuleeri. Sellisel juhul lähtu järgnevatest soovitustest. Kui riiklikud ehituseeskirjad reguleerivad tuulekindlust ja ületavad siin toodud nõudeid, lähtu riiklikust eeskirjast. Meie soovitused põhinevad Soome teaduslike instituutide uuringutel ja PAROCi pikajalistel kogemustel Põhjamaades. Tuulutusega fassaade saab teha mitmel erineval viisil, kuid kõik lahendused peaksid vältima seina kihtide kahjustumist niiskuse tõttu. Kui soojustus on avatud struktuuriga, tuleb see katta tuuletõkkega nii, et soojustuse isoleerivad omadused säiliksid. Tuulutusavad voodris ja tuulutusvahe laius määravad, millist tuuletõket on vaja. Allpool toodud näited on vastupidava ja funktsionaalse ehituslahenduse aluseks.
Õhu liikumine läbi konstruktsiooni
Õhu infiltratsiooni barjäär ehitise sisemistel külgedel hoiab ära õhu imbumise läbi soojustuse struktuuri ja väldib sellest tulenevaid negatiivseid mõjusid. Riiklikud ehituseeskirjad reguleerivad tihti õhubarjääride tihedust, kuid üldine trend on ehitada veelgi õhutihedamalt. Seda trendi näitab Euroopas ka energia tõhususe direktiivi (2010/31/EU) kohandamine. Praktikas on massiivsetel struktuuridel, mis põhinevad betoonil või kivil, piisav õhutihedus kergesti saavutatav. Kergemad sõrestikul põhinevad struktuurid vajavad aga näiteks kilest õhutihendusbarjääri. Ehitise õhu tihenduse mõõtmiseks jälgige standartset rõhutesti EN 13829. Ülerõhustage ehitis 50 Pa võrra ja hinnake selle õhuvahetust. Saadav kordaja ei tohiks ületada 1/h.
Külma õhu tungimine sisse
Tuulutusega fassaadil on voodri taga tuulutusvahe. See vahe juhib õhu liikumisega struktuurist välja üleliigse niiskuse, hoiab selle kuiva ja tagab korrektse toimimise. Õhk tuulutusvahes peaks liikuma suunaga üles. Avad voodri alumises osas lasevad õhu õhuvahesse, kus see soojeneb, hakkab tõusma, seob niiskust ja väljub tuulutusavades voodri ülemises otsas.
Seina välisküljele paigaldatav tuuletõke takistab tuulel puhuda poorsesse soojusisolatsiooni ja väldib sellest tulenevat sundkonvektsiooni. Sundkonvektsioon mõjub isolatsiooni tõhususele halvasti. Teisalt peab tuuletõkkel olema piisav niiskuse läbilaskvus, et soojusisolatsioonis leiduda võiv niiskus tuulutusvahesse juhtida. Tuuletõket valides tuleb arvestada ka hoone sihtotsttarbest sõltuvaid tuleohutusnõudeid. Enemasti on reguleeritud kõrghoonete tuleohutus. Tuuletõke saab olla kas pinnakattega või –katteta kivivilla plaat või panel, kihiline plaat või folium. Nurgad on tihti kriitilise tähtsusega ja seal tuleb pöörata erilist tähelepanu õhu sisse tungimise vältimisele. Võimalike lahenduste näiteid näete paigalduse juhistes.
Tuulekindlus
Definitsioonid koos näitega, PAROC WAS 25, 30 mm
Õhujuhtivus ehk l-arv (m
3/Pa m s 10
-6) on materjali omadus, mis sõltub muu hulgas ka selle paksusest. Numbriline väärtus PAROC WAS ja WAB toodete järel näitabki õhujuhtivust.
Näiteks, PAROC WAS 25 l-arv on 25 x 10
-6 m
3/Pa m s, mõõdetud vastavalt Euroopa standardile EN 29053.
Õhuvoolu takistus r (Pa s m/m
3, või tavaliselt kPa s/m
2) l-arvu pöördväärtus. See on samuti materjali omadus, mis sõltub selle paksusest.
PAROC WAS 25 tuulekindlus avaldub 1/25 x 10
-6 m
3/Pa m s = 40 000 Pa m s/m
3 = 40 kPa s/m
2
Õhuvoolu eritakistus Rs (tavaliselt ühikuks kPa m s/m
2) on tuulekindlus paneelil paksusega d ehk see on paneeli tuulekindlus korrutatud selle paksusega. Seda väärtust saab kasutada tuuletõkke paksuse planeerimisel. Järgnevad näited õpetavad, kuidas seda kasutada.
Näiteks PAROC WAS 25 õhu voolamise eritakistus Rs = r x d = 40 kPa s/m
2 x 0,03 m = 1,2 kPa m s/m
2)
Tuuletõketele, mis on pealiskihiga kaetud, anname otse õhu voolamise eritakistuse (vt tabel 3 Tyvek-kattega WPS tooted).
Tuulutusega seinastruktuuri põhimõtted
Nõutav õhu voolamise eritakistus kihil, mis on vahetult õhtusvahe kõrval, sõltub õhu voolamise kiirusest õhu vahes ja sellest milline on järgmise seinakihi õhu läbilaskvus. Sein võib olla ehitatud ilma tuulutuseta, kehva tuulutusega või kõrge tuulutusega. Tuulutusavad voodril määravad tuulutuse astme. Tabel 1 näitab erinevate seinastruktuure vastavalt nende tuulutusavade suurustele. “Av” on seina alumiste tuulutusavade pindala seina pikkuse 1 meeter kohta.
Tabel 1. Erinevate tuulutusavadega seinte näited.
Tuulutus
|
Tuulutusava suurus, Av(cm2/m) |
Struktuur
|
Tuulutuseta või kehvasti tuulutatav
|
Av ≤ 5 |
Välisseinad ilma tuulutuseta või plaaditud seinad. Materjalid on tihendatud liitekohtadega, näiteks seguplaadid, betoonplaadid või klaasseinad. |
Tuulutatav
|
5 ≤ Av ≤ 300 |
Mõõdukalt tuulutatavad välisseinad nagu peatükk “Tuulutusega fassaadid” käsitlebki. Enamik seinu liigituvad siia, k.a põhjamaised seinad. |
| Hästi tuulutatav |
300 < Av≤400 |
Topeltfasaadiga seinad, mille õhutusavad ≤400 cm2/m |
| Väga intensiivselt tuulutatav |
Av > 400 |
Topeltfassaadiga seinad, mille õhutusavad >400 cm2/m. Õhutusavasid võib olla kogu topeltfassaadi ulatuses |
Tabel 2 näitab minimaalseid väärtusi, mida soovitab Paroc. Kui riiklikud eeskirjad kajastavad nõudeid tuuletõkkele, järgige neid. Vastasel juhul lähtuge järgnevatest soovitustest.
Põhiseina soojustuse õhutakistus (r) ->
|
r < 5.2
(kPa ⋅s⋅ m/m3) |
5.2 ≥ r < 17
(kPa ⋅s⋅m /m3) |
r ≥ 17
(kPa ⋅s⋅ m/m3) |
Seina tuulutus
(cm2/m)
|
Tuuletõkkematerjali ja –toote soovituslik minimaalne õhuvoolu eritakistus. |
| Av<300 |
Rs > 1.2 |
Rs > 0.85 |
Võib kasutada kivivilla plaate ilma tuuletõkke katteta. Kinnita need plaadid eelnevale seinakihile mehaaniliselt või liimiga, et välistada õhuvahesid plaatide ja soojustuskihtide vahel. |
| 300 < Av ≤ 400 |
Rs > 1.2* |
| 400 < Av ≤ 1000 |
Rs > 28.6* |
Märkus *) Kinnita plaadid eelnevale seinakihile mehaaniliselt, et välistada õhuvahesid plaatide ja soojustuskihtide vahel.
Tabel 3. Paroci toodete õhuvoolu eritakistused (R
s)
| PAROC: |
WPS 1n
WPS 3n
|
WAB 5t |
WAB 10t |
WAS 25 |
WAS 35 |
WAS 50 |
| Õhuvoolu takistus |
|
200 |
100 |
40 |
29 |
20 |
| Tyvek |
100 |
|
|
|
|
|
| 13 mm |
|
2.6 |
|
|
|
|
| 20 mm |
|
|
2.0 |
|
|
|
| 30 mm |
|
|
|
1.2 |
0.9 |
|
| 40 mm |
|
|
|
1.6 |
1.2 |
0.8 |
| 50 mm |
|
|
|
2.0 |
1.5 |
1.0 |
| 70 mm |
|
|
|
2.8 |
2.0 |
1.4 |
| 80 mm |
|
|
|
3.2 |
2.3 |
1.6 |
| 100 mm |
|
|
|
|
2.9 |
2.0 |
| 150 mm |
|
|
|
|
|
3.0 |
Soovitused ja töömeetodid
Esitatud metoodika toimib tuuletõkke arvutusteks üksnes juhul kui kasutad tuuletõkkena Paroc kivivillast tooteid.
- Alusta seina konstruktsioonist. Leia tabelist 1 sellise konstruktsioon tuulutuse tase. Kui vaja mõõda või arvuta seina õhutusavade kordaja Av. Aseta saadud konstruktsioon tabelisse 2 vastavasse ritta.
- Vaata soovituslikku U-arvu ja vali sobiliku paksuse ja omadustega soojustus.
- Otsusta, kas soovid kahekihilist süsteemi või tuuletõke saab olema soojusisolatsiooni osa.
- Leia tabelist 2 soovitud struktuurilahenduse U-arvule vastav põhiseina soojustuse õhutakistus (r).
- Vastavalt U-arvule vaata samast tabelist 2, kas täiendavat tuuletõket on vaja.
Märkus: Kui soojusisolatsiooni õhuvoolu takistus on madalam kui
17 kPa s/m2, näiteks
PAROC UNS 37, siis kaitse seda alati täiendavalt tootega, millel on kõrge õhuvoolu takistus.
- Vaata kui paks peab tuuletõkke kiht olema või kas see saab olla soojustuskihi osa.
- Vali tabelist 3 sobilik tuuletõke ja selle paksus. Tuuletõkke eritakistus peab olema võrdne või suurem tabelist 2 leitud väärtusega.