Lamekatuse projekteerimise juhised

Lamekatuse struktuur on täielik süsteem. Tavaliselt koosneb see tugistruktuurist, aurutõkkest, soojustusest, veekindlast kihist ja tõhusast ventilatsioonist. Tugistruktuuriks on tavaliselt topelt T-paneel, kurrutatud terasest leht, tugevdatud betoonpaneel või õõnsa südamikuga paneel.

Kurrutatud terasest struktuuride toestamine

Teraslehed peaksid olema 0.65 mm või rohkem paksud. Alumiinium peaks olema vähemalt 0.9 mm paksune. Puhasta kõik metallist lehed enne soojustuse paigaldamist.

Aurutõke on majaümbriku kiht, mis hoiab ära soovimatu siseõhu niiskuse sattumise konstruktsiooniosadesse. Paigalda aurutõke, millel on bituumen membraan või 0.20 mm paksune mittevananev plastikust foolium. See peab olema paigaldatud nii lähedale sooja struktuuri sisemisele osale kui võimalik (vähemalt kolmandik soojustusest peaks olema aurutõkke peal). Vajaduse korral asenda aurutõke 20-70 mm paksuse kivivillast soojustuskihiga. Pööra erilist tähelepanu aurutõkke läbilaske kohtade katmisele (katusetuled, ventilatsiooni avad jne. Me soovitame aurutõket kasutada kõikides lamekatuse struktuurides.

Paroc kivivilla soojustuse kasutamisel ei valita tooteid tugistruktuuri põhjal. Vali õiged tooted, mis oleksid kooskõlas tuleklassifikatsiooni, mehaaniliste omaduste ja vastupidavusega. Soojustuspaneelid moodustavad raskust jaotava kihi, mis tähendab seda, et soojustuse ja katusematerjali jõu omadused peavad omavahel sobima.

Lamekatused peavad taluma mitmeid erinevaid raskuseid ja sellega peab arvestama soojustusmaterjalide valimisel.

Soojustuspaneelide rõhuklassid

Soojustuspaneelide kokkusurumisrõhku/-jõudu on katsetatud EN 826 alusel (10% deformeerunud, paindunud või rebenenud).

Üleval toodud väärtused kehtivad kaetud ja sooneliste paneelide suhtes.

Kasuta vähemalt kaks või kolm kihti kivivilla, kui pealmine kiht on tugevam ja jäigem. Pealmine kiht on ka õhem kiht (20-70 mm). Kasuta soonelisi paneele nii, et sooned oleksid soojustuse pinnale nii lähedal kui võimalik (20-70 mm pealispinnast). Soojustuspaneelide kasutamisel paiguta ühendused järkjärguliselt ja veendu, et need ei moodustaks võrkustiku laadset mustrit.

Soojustuspaneelid ja katus paigaldatakse tavaliselt mehaaniliselt tugistruktuuri külge, sellepärast et seda struktuuri mõjutavad tuule puhumine ja muud jõud. Iga kattematerjal vajab eraldi kinnitusi ja kinnitusmeetodeid. Kinnita membraanid alusmaterjali külge bituumenist, mõnest muust materjalist mehaaniliste kinnituste või nende kombinatsiooni abil.

Mehaanilised kinnitused viitavad üldiselt ise puuritavatele kruvidele metallist, puidust või laiali aetud kinnitusvahendites betooni/kergbetooni jaoks. Kinnitusvahendite teleskoobi effekt peab olema vähemalt 20%. Vali lehtmetalli kruvid, mis on vähemalt 20 mm pikemad, kui soojustuse paksus. Arvesta allpool väljatoodud minimaalsete kinnituskohtadega:

*Arvutused põhinevad membraani tüübil ja kohalikul tuule puhumise jõul.

Vali katusemembraan vastavalt katuse kaldele. Nõuded katusele muutuvad üha rangemaks, mida väiksem on katuse kalle. Sobiv kalle tagab hea ja ökonoomilise tulemuse.

Ventileeritud PAROC Air lahenduse puhul vali ventilatsioon, millel oleksid koondavates kanalites sobivad madalarõhulised ventilaatorid või ventilatsiooniavad räästas. Ühtlaselt jätkuvad sooned ventilatsioonis on suunatud räästast katuseharja poole ning nad on omavahel mõlemalt poolt ühendatud koondavate kanalitega (rohkem informatsiooni allpool).

Ventileeritud ja veekindel lamekatus: PAROC Air

Nii töötab PAROC Air:

1. Tuule liikumine surub õhu soontesse, kus see liigub laiemate katuseharja kanalite poole. 
2. 50 mm paksune kivivilla paneel kaitseb aurutõket ja selle töö efektiivsust. 
3. Aurutõke on tehtud plastikkattest või mõnest muust sarnasest materjalist. See hoiab ära tõusva sooja õhu kondenseerumise membraanile. Aurutõke ja ühendused koos ülejäänud struktuuriga ei tohi sisaldada lekke kohti. Ühendused peaksid vähemalt 200 mm üksteisest üle kattuma, vastasel juhul võib tekkida korstna effekt, mille tagajärjel niiske õhk läheb üles ja talvel külmub struktuuri sisse. Aurutõke välistab ka tõmbused, tänu millele ventilatsioonisüsteem töötab terves majas paremini. 
4. Sooneline kivivill hea auru läbilaskevõimega viib enamus niiske õhu mööda sooni ventilatsiooni. Paneelil on 20 mm sügavused ja 30 mm laiused sooned. Risti asetsevad kanalid lõikuvad läbi soonte sellistes kokkupuutepunktides nagu näiteks katuseaknad ja katuseluugid. 
5. Laiem mehaaniliselt lõigatud katuseharja kanal peaks olema 100 mm laiune ja 20 mm sügavune. Kanal ühendab omavahel sooned, mis jooksevad mööda kallakut katuseavadeni. 
6. 20 mm paksune kivivilla paneel aitab hoida õhku soontes umbes 5 kraadi soojemana kui väljas. See paneel moodustab välise membraani põhja. 
7. Katuseava all olevasse paneeli lõigatakse augud. 
8. Metallist või plastikust tehtud katuseavad juhatavad lõpuks niiske õhu välja. Katuseavad paigaldatakse 6-8 meetriste vahedega mööda katuseharja ja 10-12 meetriste vahedega mööda katuseneelu. Nende diameeter on 100 mm ja kõrgus umbes 400 mm.

Kasuta mittesüttivat A1 klassi soojustusmaterjali, et vältida eraldi tuleavade tegemist. Kivivill lihtsustab ka kuuma töö tegemist katusel.

Paroc katusesüsteemi müra vähendus

20mm PAROC 80 t + 130 mm PAROC ROS30 (Plannja TRP 200 peal) müra vähendus.

Liiklusega piirkonnad: väljas olevad rõdud ja terrassid / pööratud katused

Pööratud katusesüsteemides tehakse langus tugistruktuuri sisse. Paigalda veekindel kiht, mis töötab ka aurutõkkena, otse rõdu peale. Paigalda soojustus katuse peale ning kata see filter materjaliga. Lõppkiht, nagu näiteks kruus, ballast või betoonpaneel, on piisavalt raske, et hoiab soojustuse paigal.

Pööratud katusesüsteem on ideaalne mitmel viisil: aurutõke on alati sobiv ning katusemembraan on kaitstud külma, mehaanilise rõhu, päikesekiirguse, õhusaaste ja muude kahjustavate mõjude eest.